Matkaspordi 36h võistlus 2007

Siin siis lühike kokkuvõte "Mehed ei Nuta" võistkonna tegemistest...

Start
Esimene viperus juhtus juba stardis. Ülarile oli haapsalu linn selge ja panime kohe õiges suunas ajama, aga 300 m pärast tuli meelde, et stardis oli ka mingi punane orienteerumise lipik, tõenäoliselt ka SI-jaam. Paanika-paanika. Keerasin otsa ümber ja tormasin starti tagasi, kuid ei leidnud sealt tuhkagi.

Edasi läks jooks viperusteta. Marko ja Ülar tormasid ees, kuid ma hoidsin tempot all, sest pikk tee oli veel ees. Antud juhul osutus see veaks, sest lisaülesande punkti jõudes pidime kaua järjekorras ootama.

Ratas
Jalgratta rada oli orienteerumise poolest lihtne, ainult üks punk metsas oli paras pähkel. Kui olime kopra tammi ületanud, ootasime Markot järgi ja teised võistkonnad panid samal ajal eest plehku. Kui olime üksi metsas parasjagu ringi sahmerdanud ja jõudsime lõpuks õige kraavini, siis märkasime omagi üllatuseks, et siin on suur hulk võistkondi koos. (Xadventure.ee, Ekstreem.ee jt). Me ei olegi lootusetult taga! Arvatavasti läks seal paljudel kõvasti aega
kaduma.

Edasi tuli kraavi ületamine üle 2-he kõikuva puu. Jällegi järjekord, aga õnneks mitte pikk. Hiljem kuulsin, et Taimar X-Adventure võistkonnast olla ka otse läbi kraavi sumbanud.
Edasi viis lihtne rattarada jõe äärde. Asfaldile jõudes oleks äärepealt saatusliku vea teinud. Nimelt arvasime, et esimene kruusa-asfaldi rist on see õige. Siit oleks saanud pöörata paremale mööda asfalti. Teine variant oli pöörata vasakule. Otsustasime vasakpöörde kasuks, kuigi üks teine võistkond pani kohe paremale ajama. Kohe varsti ristus aga väiksem asfalt-tee suurema teega. Vedas, et varem ei pööranud! Nüüd otsustasime paremale keerata.

Jalgsi
Kõige raskem oli teine jalgsi etapp. Alguses plaanisime joosta mööda raba paremat äärt kulgevat jalgrada, aga panime õigest kohast vist mööda ja avastasimegi end rabas. Hoidsime paremale raba servale. Järgmiste punktide jaoks tegime plaani rohkem teid kasutada, kuigi parajad ringid tulid sisse.

Metsas lagendiku servas asuva tiigi leidmiseks läks meil tohutult aega kaotsi. Karjamaa servas oleva metsa-kolmnugra tagant oleks pidanud miski pisike jalgrada viima, seda me üles ei lendund ja Ülar läks ees kompassi järgi. Kraavid ületatud jõudsime esimese lagendukini. Üks lagendik teise järel otsisime seda punkti, hargnedes laiali. Lootusetu, tiigist ei mingit jälge! Viimaks leidsin sissetallatud raja, mis punktist väljus ning saime vihje ühelt
kaasvõistkonnalt. Võibolla oli viga selles et me lõunast lähenesime ja ei suutnud kaugust õieti hinnata. Huvitav kas GPS-i omanikud said selle punkit paremini kätte?

Järgmine oli samuti parajalt raske punkt -- lagendik metsas, kraavide vahel. Tegelt oli seal raiesmikke kõik kohad täis ja mine sa võta kinni, milline see õige on. Selleks ajaks liikusime tigukäigul, sest Markol olid jalatallad olid katki hõõrutud ja minul tegi põlv liiga. Kõige selle tõttu kulus jalgsi etapile ülipikk 13 tundi. Edasi jätkama motiveeris see, et jõgi on lähedal kohe-kohe peaks kanuu etapp algama. Oleks 2-3 jalgsi punkti rohkem olnud, siis oleksime
katkestanud.

Vähemalt 1 asi oli jalgis etapil ka hea -- kohtasime metsloomi: koguni 2-hte põtra, 2-te kitse; 1-te metsiga.

Kanuu
Kanuu etapp algas hästi, tempo oli hea. Jõgi oli kive täis ja kannu põhja kraapis vist päris korralikult ära. Möödusime ühest teisest võiskonnast. Esimene punkt oli kaugel. Selle lähedale jõudes kadus Markol järg käest ära. Tõmbasime kaldasse ja ta jooksis pool kilomeetrit tagasi arvatava punkti poole. Sel ajal möödus meist 2 võistkonda. Marko tuli tühjalt tagasi ja nägime et kõigest 100-200 m pärast oligi õige hobuseraud. Sõitsime paremalt harust sisse.

Järgmised kanuu punktid läksid libedalt. Läks pimedaks ja vaikseks. Siis hakkas kostma suurem kose-kohin. Ei julgenud lähedale sõitagi ja tirisime paadi eemal kaldale. Lähedalt nägime, et tegelikult oleks ka otse alla saanud. Siis veel parasjagu sõudmist kuni märkasime tulukesi -- olimegi ratta punktis.

Ratas
Päike oli jõe soojaks kütnud ja öösel peegeldas see tagasi. Kanuust väljudes hakkas hirmus külm. Riietasin ümber -- panin võrksärgi alla, kuivad sokid jalga ja jope veel kõige peale. Marko kiirustas tagant edasi sõtkuma, et sooja saada. Siis märkas et tal on ratta kumm tühi -
pumpasime täis ja panime ajama. Saime 1-2 km sõita kui kumm läks uuesti tühjaks. Otsutasime selle välja vahetada. Siuh-säuh, kummivahetus käis väga kiiresti ja 10 minutiga olime ratta seljas tagasi.

Järgmise ratta punktid olid enamasti lihtsad, ainult sõkkumise vaev. Raba lisaülesande punkti jõudes läks juba valgeks. Kohtunikud soovitasid selle ülesandme vahele jätta. Ütlesind et lätlased olla öösel siin rappa läinud ja alles 2 tunni pärast tagasi tulnud. Saime siit 1 tund trahvi. Järgmised punkid oli taaskord ainult väntamise vaev. Siisühe kraavis näitaski silt juba, et järgmine punkt on lennujaama angaar.

Mingi kuulujutt väitis et määda raudtee tammi läheb ratta tee. aga kuna me
selles kindlad polnud siis valisime minna altpoolt ringiga. Sõita jäi u ~20 km. See oli suur viga. Unise peaga ratta seljas unustasin kaarti pöörata ja nii me kogematta panime Martnasse välja. Jahmunud nägudega vahtisime teeviita, mis näitas et Haapsallu on veel 20 km! Omad vitsad peksavad ikka valusalt. Aga mis teha, väntasime edasi. Üllatavalt palju jõudu avastasin ratta seljas veel. Uni kippus kohutavalt peale. Selle peletamiseks on kõige parem viis täiega ratta pedaale sõkkuda, niimodi et pulssi alla 130 ei laseks. Sedasi väsisid jalad küll ära varsti, aga paar minutit lõdvemalt taastas üllatavalt kiiresti ära.

Finish
Selle kõige tõttu jäime nii palju hiljaks, et angaaride juurest meid edasi ei lastudki ja suunati otse finishisse. Sedasi suurte trahvidega õnnestus võistlus ära lõpetada see aasta. Eelmine aasta oli samuti raske võistlus ja siis me katkestasime jalavaeguste pärast. Üle-eelmine aasta oli see-eest tükk maad lihtsam võistlus ja siis meil õnnestus läbida kogu rada koos kõikide lisaülesannetega ~33 tunniga.

Kokkuvõtteks oli rada vinge! Kuigi meie võistkonna jaoks pisut liiga keeruline. Sest orienteerumise oskused on nii nagu nad on. Nii et järgmiseks aastaks peab rohkem orienteerumist harjutama. Samuti veepuhastus tablette kaasa võtma :-)